Kuna Helmese väga vana veebinäoga on plaanis mõningad muutused, siis sellega seonduvalt otsustatakse ka selle soiku jäänud blogi saatus. Eks näis, mis kujul tasub blogiga edasi minna, kui üldse. Juba sissekannete kuupäevade järgi võib otsustada, et sel kujul pole mõtet jätkata.
Tegime koos Meelis Lang’iga kokkuvõtte Helmese kogemusest - kriitilised edutegurid tarkvara tellimisel. Seminari slaidid on saadaval siin.
Vabas vormis küsimusi, ettepanekud ja arvamusi usability spetsialisti ja UI-disaineri vaatenurgast. Eesmärgiks abistada suurt ideed kandvat portaalil olla tasemel, lihtne ja asjalik, see lubaks keskkonnal teenida oma eesmärki paremini, kiiremini ja mugavamalt. Kui see portaal "suhtleb kasutajaga" (interaction design) hästi, jätab positiivse mulje ja kasutuskogemuse (UCD), siis see kinnitab kasutaja peas õigeid assotsatsioone ning värskete ideede tekkimisel teab ta kohe, kuhu tagasi tulla.
Loodan, et kriitika on konstruktiivne ja mõni idee leiab ka kasutamist.
Kaspar Roost
usability@helmes
Sisuosa jaoks vähe ruumi (laius) – paremal küljel asuv "ballast" võiks olla ühes tulbas, oleks sissekannete tekst paremini hoomatav. Ja pikema sissekannete ajaloo puhul ei jääks väiksefondiliste sissekannete ala kõrvale poole lehekülhe laiust tühja halli ala. Blogi Teemade loogika on arusaamatu.
Tähestik lehe ääres on väga hea! Parema ääre elementide ja ruumikasutuse kohta sama jutt, vt eelm.
"Organisatsioonile iseloomulik omadus" – Mis see on? Halb tõlge?
Jääb segaseks, mis eesmärk on organisatsiooni alajaotusel selles innovatsiooniportaalis?
Organisatsiooniga liitudes peaks selle asutuse admin saama e-maili (võimalus selleks võiks olla) kas hetkel ei ole olemas?
Mis on top5? – sellele klikkides näitab süsteem palju rohkem inimesi. Mille poolest top?
Kasutaja profiili juures võiks olla link, mis viitaks tema ideedele või kommentaaridele.
Sama ruumikasutuse teema. Nädala vaade võiks olla ja tänaste sündmuste visuaalne esile toomine.
Portaali aktiivne osa – seal võiks olla vihje, mil moel see toimib. Näiteks küsimärgiga abitekst vms lahendus, kus seletatud, et mille järgi ideid järjestatakse, mida näitavad punased numbrid.
1. Sorteerimisvõimalus puudu
2. Mis saab ideedest, millele leitakse lahendus ja v-o ka teostaja? Modereerimine?
3. Mis saab probleemidest, mis ei sobi siia või millele ei leita/pakutagi pika aja jooksul lahendusi?
4. Piltide ja linkide funktsionaalsus puudulik – liialt suur pilt rikub lehe layoudi, link vajab html-i sisestamist (kommentaarides)
5. Portaali kasutatavuse suurenedes võivad arutelud pikaks minna ja oleks hea pakkuda teemaalgatajale või ka arutelus osalejatele võimalust selle teema RSS-i, e-posti meeldetuletusi vms võimalust kasutada, et värskendustega jooksvalt kursis olla.
6. Idee juures võiks olla ka "Saada" nupp, mille abil saaks selle saata sõpradele arutamiseks või kasvõi oma firma projektijuhile planeerimiseks ja eel-analüüsiks.
Ametlik/algne esileht?
ARTIKLID – mille alusel need kogutud on?
Peale sisse logimist paluti täita oma profiilile lisaks spetsialiteet vms, sellist sammu vahele jättes ei suutnud sama kohta hiljem leida..
Kasutajatunnust ei saa ise valida – miks?
Kasutaja enda sisestatud parool tuleb millegipärast meilile ja seda lahtiselt, krüpteerimata kujul – samuti lahtiselt hoitakse paroole ka andmebaasis? Suur turvarisk!
1024×768 ekraani puhul hõivab lehe päis ja menüü selliselt, et sisuosale jääb alla poole ekraanipinnast (ca 300px kõrgune ala).
Kui kasutajal on suurendanud brauseri fonti, siis kujundus ei pea sellele vastu – tekstid jooksevad selleks ette nähtud bloki piiridest välja.
Login väljad ei ole vormi sees või ei ole muul viisil seotud login nupuga – peale kasutajanime ja paroolo sisestamist enterit vajutades ei toimu midagi, kasutaja peab hiire haarama või oletama, et tabulaator on abiks noolekujulise pilt-nupu aktiveerimiseks
Millele viitab RSS lehe jaluses – blogisissekannetele või uudistele? Mõlemad võiks eraldi olla. Uudiste oma vähemalt!
Kujundus on väga kena! Õhku ja avarust on piisavalt – aga seda suure ekraaniga vaatajale.
Inimeste/sõprade/kolleegide liituma kutsumine
Probleemide ja ideede hindamine ja hinnete põhjal järjestamine – et väheolulised probleemid või pseudoproblemaatika läheks tagaplaanile või saaks negatiivse hinde (ja piisava häältearvu) põhjal eemaldatud – liigne infomüra takistab lahendustele keskendumist ja seetõttu on oht, et tekib TOM-portaali sündroom, kus inimeste isikliku hala tõttu kogu portaali tõsiseltvõetavus ja mõistliku sihtgruppi aktiivsus kadus. (kas vastab tõele?)
Reeglid, kasutustingimused vms peaks nähtaval kohal olema.
Edu!
2007 kalendriaastal muutsime Helmes Grupi majandusaasta kestvust. Nüüd ja edaspidi on see 31. juulist 30.juunini, nagu see on enamikel tehnoloogiafirmadel maailmas. Kuivõrd Helmese 2007 majandusaastat aruannet ei ole ei veel Äriregistris avalikustatud, ei ole paljud edetabelid (sh Arvutimaailm) saanud meid korrektselt teistega võrrelda. Arvutimaailma 2007 edetabelis kajastatud käibeandmete põhjal on Helmes 2007 aasta tulemuste järgi Eesti suurim tarvarafirma.
Helmes on Baltic ICT edetabelis tarkvaraarenduse valdkonnas käibe poolest teisel kohal. Tarkvaralitsentside müügikäibe poolest oleme Baltikumi suurimad.
Leedu investeerimispanga Prime Investment’i novembris avaldatud uuring hindas Baltikumi ettevõtteid kokku kaheksas kategoorias.
Helmese arendatud Autoregistrikeskuse uus e-teeninduskeskkond “Paberivaba ARK” tegi meie kliendil võimalikuks selle, et ligikaudu 64% uutest sõiduautodest registreeriti läbi interneti. See vähendas märgatavalt klienditeenindajate koormust.
E-teenuste keskkond Paberivaba ARK on täienenud mitme teavitusteenuse võrra. Seoses sellega palub ARK oma klientidel külastada keskkonda ning kontrollida üle oma kontaktandmed.
Tänaseks on aktiveeritud mitmed e-posti teel saadetavad teavitused: teavitus juhiloa valmimisest, sõidumeerikukaartide valmimisest ja kehtivuse lõppemisest, sõiduki tehnoülevaatuse lõppemisest jpm. Teenused on kliendi jaoks tasuta.
Paberivaba ARK eesmärk on muuta klienditeenindus e-teenusena kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Kliendi jaoks tähendab projekt seda, et taotluste esitamine ARKle on ööpäevaringselt kättesaadav.
E-keskkonnas on kliendil võimalik täita elektrooniliselt taotlusi, tutvuda oma juhtimisõiguse ajalooga ning saada informatsiooni temale kuuluvate mootorsõidukite, haagiste ja väikelaevade kohta.
Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:
Seoses Flex’i rakenduste üha laiema levikuga tegime 177′000 kasutaja peal 02/2008 - 06/2008 vältel statistikat brauserite plug-in’ide osas. Selgus, et:
Seega võib nii Java kui ka Flex veebirakendusi tehes olla üsna kindel, et pea iga Eesti kasutaja saab rakendust ka käitada.
Helmese projektijuhid Erik Allas ja Mart Stöör räägivad kolmapäeval, 12. märtsil Hotell Olümpias toimuval Äripäeva seminaril “Sisekontroll organisatsioonis - Iga muudatus on risk. Kuidas kontrollime muudatuste protsesse?” teemadest, mis puudutavad inimeste efektiivsuse ja siseportaali lahendustega tööprotsesside jälgimist. Helmese meeste ettekanne algab kl 12:50.
Tänases Ärilehes on selle kohta tore artikkel. Täitsa tõele vastav jutt. Meeldiv lugeda, ostja seisukohast kirjutatud.
Tuletas mulle meelde, et andsin paar päeva tagasi ka Postimehe jaoks ühe arvmusloo, sedakorda olukorrast riigis tavainimese/spetsialisti vaatenurgast:
Küsides Eesti tarkvaraarenduse valdkonnas tegutsevatelt inimestelt, „Milline on tänane ja lähiaja suurim väljakutse Sinu ettevõttes?”, võib enamik vastuseid võtta kokku väljendiga „inimressursi nappus”. Tegelik väljakutse on inimeste paigutamine õigetesse rollidesse ja nende arengu tagamine. Näiteks kui inimesel on eeldused ja tahtmine töötada juhtivprogrammeerijana, kes koordineerib kuluefektiivsemaid ida turu allhankijaid, siis peab ta saama seda teha.
Eestis on hulk väikeseid tarkvaraettevõtteid, kus töötavate inimeste tegelik potentsiaal jääb tihti rakendamata. Kas Sina tead mõnda tarkvaraarenduse valdkonna inimest, kes ei rakenda kogu oma potentsiaali? Oleks ju ketserlik lasta tal teha tööd, millega saaksid hakkama odavamad allhankijad? Kas asi on selles, et talle ei pakuta võimalust töö delegeerimiseks? Võib-olla suudaks talle paremaid võimalusi pakkuda mõni suurem Eesti tarkvaraarendusfirma?
Vaadates viimaste aastate trende ja tulevikusuundumusi, väidan kaljukindlalt, et Eestisse jääb: projektijuhtimine, süsteemianalüüs, kasutajaliidese disain, arhitektuuri loomine, programmeerijate juhtimine, integratsioonitööd, paigaldamine, süsteemihaldus ja kvaliteedijuhtimine. Need on oskused, mille arendamisele tasub „IT-mehel” keskenduda. Tavaprogrammeerijaid on vaja eelkõige olemasolevate rakenduste edasiarendamiseks, mida väljast tellida ei oleks otstarbekas.
Tavaprogrammeerimise ehk masstoodangu jaoks kasutatakse üha enam ida riikide (Valgevene, Ukraina, …) odavamat arendusressurssi. Selline lähenemine on eriti kuluefektiivne uute süsteemide „nullist” loomisel ning üha populaarsust koguvate tunnipõhiste arenduslepingute puhul.
Seega - mida teha? Eelkõige peavad Eesti defitsiitsed tarkvaraarenduse spetsialistid leidma võimaluse rakendada maksimaalselt oma (juhtimis)potentsiaali. Vaid sel viisil saab vastata üha kasvavale nõudlusele, mis täna on suurem kui pakkumine.
feed